09 Mar 2011
by meril6vi
in Uncategorized
Lumi vaikselt hiilib ära,
jääpurikatest päike imeb viimast.
Kuldnokka veel näha pole,
ja lume alt väljakooruv
mullane miiniväli on rõlgelt kole.
Sitajunni vahel
lumikelluke
sirutub taeva poole-
see paneb punkti talve Ilusale loole.
Sallid ronivad kirstu koidele söödaks,
enne järgmist talve
keegi neile nagunii tähelepanu ei pööra.
Tänaval on näha,
juba pikki sääri,
mida mööda sõitev auto
mõnust poriga määrib.
9.03 2011 Tolstois kl 11.38
07 Mar 2011
by meril6vi
in Uncategorized
Mõnel sügelevad sõnad suus,
teisel sipelgad püksis.
Oma sügamisega igaüks on üksi.
Olgu püksid määnsed tahes,
olgu suus omad või kunsthambad.
7.03.2011 kl 14.20 ( nagu näha hakkas mulle A. Lintropi lauserida “sõnad sügelevad suus” meeldima)
07 Mar 2011
by meril6vi
in Uncategorized
Mu jumalal on haamer,
millega ta Sinu oma
ristile naelutab.
Tal on veel palju
teisi tööriistasid ka
ja sa ei taha teada
mida ta nendega teeb
kui tal veri keeb
ja vein on otsas.
7.03.2011 kl 14.27 (Your gad was nailed to the cross, my gad has a hammer -liiga palju muinasinimestega ringikolamist mõjub vaimule laastavalt nagu näha:))
07 Mar 2011
by meril6vi
in Uncategorized
Kapp on nagu omaette maailm,
kus sokid kaovad
ja pluusid ennast üksteise otsa laovad-
headel päevadel.
Täna on kaos-
justkui sõda oleks üle käinud.
Kus olin küll mina?
Mu silmad seda kaose tekkimist ei näinud.
Üksikud sokid irvitavad näkku,
ülejäänud on pugenud sahtli prakku.
Üks õnnetu koi veel väljapääsu otsib-
tal on kama mis saab kampsunist
ja lõngakerade kotist.
7.03 Tolstois 10.55 ( vahetult enne riidekapi koristamist)
06 Mar 2011
by meril6vi
in Uncategorized
Su iho om lämmi-
õkva sama lämmi
ku ta leso sääl naabri puul
verevah majah,
õkva ku päiv kesk suvvõ,
õkva ku ta suur asi midä
eski nimetäda es julgõ.
Mõnikõrd om sõnnul seeh säänõ vägi,
mis lahk kõik är miä jalgu jääsõ-
Õkva lahk asja är-
nii nigu truuska tege saajuh anumidõga
saamas tiidä paljo latsi tulõ.
Ku tuud es ütlõ siis
ka latsõkõist olõsi õi.
10.10.2010 Tolstoih
……
Õdagu ku ma magama hiidä
Siis ma mõtlõ -
Õgast ullõ mõttid tulõ siis pähe.
Kõgõ ullimp olõt Saq-
Saq tulõt egä õdagu
ja kraabit henge ussõ takah
nõnda õt ussõlõ jääse jutiq.
Sa esi eski tiiä-õi
õt käüt ja nõnda tiit.
Suvel 2010
Meheq
Ma kõnõlõ õt olõt mulle hirmsähe kallis
Sa vastad õt magami nüüd veidjo
Ma ütlõ, et mi piämi kõnõlõma
Sa ütlõt, et sa piät kusõlõ minõmä
Nii ta elo om
Kassinurmes 2010
…..
Ma istu sängi serväl
Ja jälki pessä
uma üsapuutri klahve.
Musta putuka ronisõ
õga puute pääle
mu ette .
Putukad võtva ütte ritta,
Mõni ullimp ja suurõmpa egoga
Ronis õkva ka tõõsõ rea pääle.
Ma kirota
Sa loet naid ridu
ja mõtlõt,
õt kas sääl mul tõtõstõ
joht miäkit targõmpat tetä olõki õi?
6.03 2011 Tolstois hommikul
……………..
Õhus väreleb miski
siis kui varvast puutub keski.
Õhku tõuseb muistne vägi,
hingest kostab vargsi ägin-
nii ei tohi.
nii ei või.
Vägi hetkeks haihtub ära,
kobib vargsi voodi nurka-
kuni ihu puutub ihu,
pihk leiab üles pihu.
Ihu vasta ihu.
28.02. 2011 Tartus
……………….
Elus viskad kirja-kulli,
enda arust teed vaid pulli.
Mõni teine ütleb,
et mängid hoopis
ulli,
kulli,
lulli
29.02.2011 Tartus
……
Su pilku ma joht täämpä
es talu,
tege ta nii hirmsahe valu.
Tahasi lämmimät sõna-
kaisutust-
Sa õnnõ näütät mullõ ust.
Tõsta jala jala ette,
lää ma vaiksõlt
Lää ma tasa-
mõttõ jääsõ ussõ taadõ.
Silmä omma märja-
vesi tsorises naist maha.
Õnnõ klirin om takah.
Täämpä on päiv
koh olla joht es taha.
Jaanuar 2011
…………….
Ma olõ tantsinu -
4 paari pastlit ribadõst-
ja hamõgi om olnu ihulämmi.
Ma olõ laulnu nii,
õt hummogul olõ-õi
inämp helü.
Õkva tahasi kirotada,
õt ma olõ joonu nii
õt pää om hell-
a tuu joht olõ õi viil olnu.
Ma olõ kudanu vöö
ja ommelnu hamõ.
Ma olõ ommelnu rõivit
ka kõgõ kallimpalõ.
Ma olõ andnu
hinge takast är kõIk,
ja saanu vasta viil inämp.
Õgal õhtal
ja hummogul
mul tulõ ta miildõ.
Juuni 2010
………………
Hingevalu varesele
minna ei taha-
ta tahab verd,
Ta tahab liha.
Harakaski sellest suurt ei hooli.
Mustlind vaikselt
sõjasaaki noolib-
tuleb,
kuulab ära mure .
Enne kui hing
Su sees sureb,
ning vares saab liha
ja harakas vere.
28.02.2011
……………..
„On sul soe?“
„Jah“
Mis siis, et varbad
on jääkülmad-
ikka tuleb kurgust
jonnakalt „ jah“.
Vaikselt tasa,
kogemata kombel,
oma kuuma varbaga
puudutad mu jalga.
Vaikselt käsi liigub
ümber minu ihu,
habemest veel kuklas,
kostab vaikselt,
tasa:
„Nüüd on soe“.
Liibun veel vaikselt,
tasa
Su rinna vastu-
õhus on miski-
kummaline vägi.
Närivad sääsed,
ei huvita enam,
naabrusest kostvad
nosked ei häiri enam,
õues sabisev vihm
ei huvita enam.
See mis toimub
riidest seina taga-
sellest on ühel hetkel
sügavalt kama.
Suvi 2010
14 Mar 2010
by meril6vi
in Ema on keelt pole
Ära sülita mulle hinge,
kui sul kurgus on röga.
Ära nuuska mulle sisse,
kui sul peas on tatt.
Ära hüppa minust üle,
kui madal on sul latt.
Oled väike,
pisike,
tatt
14.03.2010 Karlovas
Oma pisikeses kastis,
nelja seina vahel-
oled üksi-
kahevahel.
Hamletina mõtled,
olla – vahest mitte?
Teeme täna
vai
homme uue tite?
14.03.2010 Karlovas
Vägi ronib öösel
Sinu teki alla.
Hommikul ta
enne päikest
silmaveega
uksest välja kallad.
Külm teeb pisaratest
jäised kristallid,
mis on Sulle
nii kuradima kallid.
Korjad vaikselt lumelt
pisarkristallid kokku.
Paned hinge taha
Nad lukku.
14.03.2010 Karlovas
Andres Ehin räägib
nii vaiksel häälel tasa,
et jälle oled sa kokku kirjutanud pasa.
Virtuaalruumi peldikusein kannatab kõike.
Ka neid karme sõnu, tühje lõike.
Andres Ehin räägib, mine söö pori
Soome-Ugri sõsarrahvaste põllult.
Maga välja hansa aur ajude vahelt.
Võta oma verevad sukad
ja kratsi rahus kukalt.
Sõnatühjus kumiseb kahe kõrva vahel
Kauksi Ülle ütleb:
Ole vait, nii oleks parem.
Luulepõllul pori,
endiselt on palju
Aapo Ilves viskab
endiselt lolle nalju.
Mu kummikutel lilled
on ammu närtsind juba
ja neid ei eruta
ei Eesti muld
ei humal.
Õllepudel vaikselt
lendab nurka puruks,
seda kohta siin
kutsutakse
Uruks.
Kraabid peos sendid kokku
ja viskad bussijuhile näkku-
Ära siit
Urust.
14.03.2010 Karlovas
29 Oct 2009
by meril6vi
in võro-seto esperanto
Su kämmäl minno uinutas
ja hummogul herätäs.
Su kässi vaihõl om ajal tõõnõ mõõdõ-
tuud joht kuigimuudu mõõta saa-õi.
Kas Sa esi ka tiiät midä tiit?
Tunnõt tuud korgõmat väkõ vai õnnõ sugutungi?
Purdes 29.10 kell 6:14
29 Oct 2009
by meril6vi
in võro-seto esperanto
Sa tullit mu kõrvalõ
siis ku tõõsõ jo magasivä
ja päiv oll nõsõman.
Küssõt hillä mu käest
kas ma taha Su kässi vaihõlõ.
Es mõistnu Sullõ üülda tol kõrral ei.
Mõista-õi tuud tetä ka parhilla viil.
Nüüd õnnõ Sa’ inämp küsü-õi mu käest,
kas taha ma viil.
Purdes 29.10.kell 6:08
31 Mar 2009
by meril6vi
in võro-seto esperanto
Eidõkõsõl om juusteh halli.
ta kõnõlas tuust aost
ku minni joht viil siih es olnu.
Mu vanemba olli eski viil latsõ.
Ma kullõ ja küsü viil mano-
kuimuudu vanal aol
pähe käve tano?
Kuimuudu vanal aol
miis naist võtsõ?
Kuimuudu…
Tolvstois 24.11.08 kell 20.51
31 Mar 2009
by meril6vi
in Uncategorized
Üsäpuutõr joosi kokko-
õkva nii kuis pini
keväil pargih
vai kassi hummogul
kuvvõ aigu Tolvstoin.
…..
ja paistus õt
lahku
ta joht
tahai viil minnä’.
Tolvstois 24.10.08 kell 20.04
27 Oct 2008
by meril6vi
in võro-seto esperanto
Ku Sa’ astut tarrõ-
siis tarõ saa Sinno täüs.
Kas Sa’ tuud tiiät?
Ku Sa’ kõnõlõt siis ma kullõ-
tuu joht olõ-õi tähtsä
midä Sa’ kõnõlõt-
ma kullõ.
Helü õkva ronis
müüdä selgä üles-
ja siis üle õla
alla rindu vaihõlõ-
süämehe.
Sinna ta jääs viil kuvas-
ta om iks sääl edesi
ku Sa’ olõt är lännü ja vakka.
Ma mäleta Su’ silmi ja helü-
viil hummõngi mäleta
ja päiväl pääle humsõt-
ma iks mäletä.
Ku Sa’ õnnõ tiiäsi tuud-
kas tahasi Sa’ siis viil kõnõldä?
Ma istu ma kullõ Su’ eeläst helü.
Hää om.
Ku ma Sullõ’
tuud kõnõlõsi siis Sa
arvada minno joht mõista-õi.
Ma olõ vakka.
Sa’ kõnõlõt ja naarat.
Õga kõrd.
Naarat.
Tolvstois 27.10.2008.a
27 Oct 2008
by meril6vi
in võro-seto esperanto
Ku elo reelt
Sa’ satat maha,
siis lummõ
videlema jäät’.
Sul olõma saab
õkvalt paha, paha.
Sama höste võisi
Sa’ hinnast lasta maha
ja verel juusta imä jõkkõ
vai
kiiku ta pedaja latva-
õkva ku ütsik ubin
mil mädanü pleki päälõ.
Ku elotiilt Sa’ satat maha,
siis hopõn tu perot iks edasi
ja külapini järasõ Su kontõ
iks edesi.
Tolvstois 27.10.2008.a
27 Oct 2008
by meril6vi
in võro-seto esperanto
Kõiv jälki
strippas
tarõ iis-
ütsindä.
Ta joht häbõnõ-õi.
Süküs tul’ eelä.
ps: a pihlaka omma iks verevä
ja
tsirgu joht olõ-õi kõiki är söönü.
Tolvstois 27.10. 2008.a
27 Oct 2008
by meril6vi
in võro-seto esperanto
Naanõ om siis naanõ,
ku ta mõist leibä küdsäda
ja tal om um undrik selän.
Miis om siis miis,
ku tal om habõ
ja ta tapa
puid ja põtru.
Nii om.
Tolvstois 27.10.2008.a
27 Oct 2008
by meril6vi
in võro-seto esperanto
Sa’ tulli õnnõ siis
ku silmä olli hägutsõ
ja jala’ olli pehme.
Sa’ tulli’ õnnõ siis
ku rõiva haisivä
ja karmanih oll tuul.
Sa’ tulli õnnõ siis
ku Sa’ inämp
es olnu
miis.
Külä tu naard
a ma iksõ.
Esä oll ull-
ku minno
katõ lehmä iis
är anni.
Tolvstois 27.10.2008.a
27 Oct 2008
by meril6vi
in võro-seto esperanto
Mõnikõrd ma mõtlõ,
õt ma olõ ull-
ma iks armasta Sinno-
a Sa’ olõt viil ullimp’
kuna Sa’ tiiä-õi õt
sinno kohki Tolvstoi uulitsan
kiäki armastas-
ku väläh puu omma palja-
armasta siis ka
ku na’ om halja.
Ma iks olõ ull,
a Sa’ iks ullimp viil-
säänõ joba kõrd om
ta karvanõ elotii.
Tolvstois 27.10. 2008.a
11 Oct 2008
by meril6vi
in Uncategorized
üks tont sosistab
mulle kõrva,
et homme sooritab
ta mõrva.
killib ära naabri pini-
elas kaua niigi seni.
üks tont kisendab
mulle kõrva,
et ta naine plaanib
tema mõrva.
südaööl üks tont
kisendab mulle kõrva…
aga ma ei kuule.
30 May 2008
by meril6vi
in võro-seto esperanto
Ma vala
klaasi
maltsatsäid,
õkva nii kuis Udmurdimaal.
Muud mul joht olõ-õi.
Sa’ kead ja ütlõd
hillä,
nii ulli muudu hillä,
õt’ kõik om olõman.
Mille perrä Sa’ tulli’?
Fosiil muigas habõmõhõ,
tüdrik om vakka.
Saidsmõ taimõ vägi
nät’ är tõe
katõ inõmisõ vaihõl.
Kõik om.
Tsai hainust.
Miis naanõ.
Ilmaimõ’
(Tolvstois õhtal 29.05.08 )
30 May 2008
by meril6vi
in võro-seto esperanto
Üts lät’
persehe,
tõõnõ lät’
taivahe.
Marile lät’
naabri Jürka südamehe.
Jürka lät’ Mari
…..
(Tolvstois õhtal 29.05.08 )
30 May 2008
by meril6vi
in võro-seto esperanto
Elo tul’-
hõlma laiali ja purjakil,
õkva nii kuis alati.
Elo tul’
ja persehe lätt,
hõlma laiali ja purjakil-
õkva nii kuis alati.
(Tolvstois õhtal 29.05.08 )
30 May 2008
by meril6vi
in võro-seto esperanto
Sa’
lätsi hindäst vällä.
A parhillä
Sinno kiäki inämp
sissõ joht lasõ-õi.
(Tolvstois õhtal 29.05.08 )
30 May 2008
by meril6vi
in võro-seto esperanto
Tiiät?
Ma löüdsõ eelä
Su habõmõst
saidsõ hõbõdast
lõnga?
Sa naarat.
Õga kõrd.
Naarat.
(Tolvstois õhtal 29.05.08 )
30 May 2008
by meril6vi
in võro-seto esperanto
Mis siis saa-
ku ma koolõ
innõp ku jõvva
Sullõ ütõldä
õt…..
nu tiiät eski.
(Tolvstois õhtal 29.05.08 )
30 May 2008
by meril6vi
in võro-seto esperanto
Sa’ ütlid
õt’
tüdrikul omma
ilosa
verevä
potiku
jalan.
Tu asõmõl, õt’
kõnõlda ta katõst
sääski poolt järätu-
katõst paljast salõdast
säärõst
(Tolvstois õhtal 29.05.08 )
30 May 2008
by meril6vi
in võro-seto esperanto
Määnõ om
öko oksõ?
Määnõ om
öko sitt?
Määnõ om
öko jutt?
Vana, kulunu,
tõõsõ kõrra
kraam.
(Tolvstois 29.05.08 õhtal)
15 Mar 2008
by meril6vi
in võro-seto esperanto
Tsirgu ropõndasõ
akna takah,
valgõ häiermä
hinnäst lumõ vaihõlt
välla sirutasõ,
päiv tulõ tuppa.
Keväi tull eelä.
15 Mar 2008
by meril6vi
in võro-seto esperanto
ütskõrd tull
päiv mu mano
ja pand uma
pää mu üskä.
tull ja pand,
ma es tiidnu
mida tetä,
kuimuudu olla’.
Pää oll rassõ,
päiv oll pikk
15 Mar 2008
by meril6vi
in võro-seto esperanto
Tüdrik pand vüü
puusa päälõ
kaitsõst kur’a iist:
viha
vainu
kur’a sõna
pessu
naabri pini
aidsi
häda
vaiva
mehe
iist
14 Mar 2008
by meril6vi
in võro-seto esperanto
Mõnikõrd tulõ
pähe vahtsõnõ mõtõ,
õt kabõl sobisi kaala
höste ja esi ehtest
ta nurmõl kasvava
pedäjä latva.
Mõnikord tulõ mõtõ.
A Matol tul õnnõ kabõl
kaala…
Mõtõ jäi tulõmalda s’oo kõrd.
14 Mar 2008
by meril6vi
in võro-seto esperanto
Sa ütli’, õt tuu jaost
õt kunstnigust sai’a
tulõ mõistä akadeemilist
kiräpulga hõõrmist
vasta papõrd.
Ma küssõ-
A miä tu kunst siis om?
Sa ütlid,
õt kõik
miä ma tii om
kunst.
Ma pildisti sinno tuu päälõ.
Tolvstoi ja Tähe nukan
Õga kõrd,
ku lummõ satas maha
ja ma jälki tulõ
müüdä Tähe uulitsat,
siis ma õga kõrd mõtlõ
ku illos olõsi
katõkõisi saista
ta latõrna posti all
ja üüst langõvit lumehelbit püüdä.
Katõkõisi-
õt kumb saa rohkõmp.
Sa’?
Ma’?
Ma tiiä õt’ Su soe
karva palitu päälõ
miilüs lumehelbil
hinnäst parki.
Samuudu miilüs mul’
hinnäst su vasta …..
Latõrnapostõ all
üüsi.
Lätsi är
Päiv naard sullõ näkko
ja öö pand jala taadõ.
Hummok jäti hind tulõmalda.
Aig lõpõs är’,
liiv inämp es joosõ.
Sa lätsi är
eelä vasta täämpätsõt päiva.
Sa vässü är’
Sul sai viländ.
Aolehe’
iks kirotasõ
õt Sa olli
ull,
nõrk.
Na tiiä-õi
õt’ õga päiv
Sa tapõlid elo-
esihinda eksistensi iist-
esi ja tõistõ iist.
Sa olli Miis.
Parhillä olõt
Sa õnnõ üts nummõr
eluro rottõ edetabeli iin.
Eestimaa
om jälki edimene
Aitüma!
Kaitseingli
Ma kõnni su jälgeden,
ma kõnni su takah.
Ma olõ sukka üteh
eski siis ku sa makat.
Ma kõnni su jälgeden
Ma kõnni su takan.
Pallõsi üts lihtnõ elo
Elo and jalaga näkko,
tablett kõllanõ
linnäs jälki makko.
Elo purgi seen
hinnäst pakus.
Elo om makus.
Hind om 666.-
Massa saat ka arvõga,
massa saat ka kopkidõga,
massa saat ka rahalda.
Esihinda vere-
eloga.
Vihm
Hummogunõ vihm
ikk’ inõmisõ likõst.
Õhtanõ vihm
tege na’ kur’ast.
üüsõ na’ ikvä esi.
Kiäki hummogust jälki,
mõistusõ är’ki pesi.
Ta tege tuud esi-
silmä’
ja suulanõ
vesi.
Luku takah ajolda
Ku sõna om väläh
siis tarrõ ta tagasi
inämp lää-õi.
Ta pand ussõ
kipõstõ kinni
ja kõnd minõmä är’.
Tsumadani võtt’ hindägä üteh,
ajo unõhtäs maaha.
Ku sõna om väläh
siis sa olõt
ütsindä seeh-
esihindä ullõ mõttide tarõh,
luku takah,
ütsindä.
Verrev ubin
Ku hing saa täüs,
siis nakas helü
hilla katõ kapstalehe
vaihõl pääh pessmä.
Ku hing saa täüs,
siis tarõ jääs tühäst.
Ku hing saa täüs
siis nakas ta ülõ
viirõ aama.
Õkva ku Piusah vesi
keväil lumõ
minõmisõ aigu.
Kipõstõ.
Õkvalt sinno üteh võttõh.
Sa sajat maha ku ubin,
sa jäät maha ku ubin
midä tsura es tahtnu
hindälõ karmanihõ panda.
Tsura tahtsõ verevit ubinit,
a Sa olõt kõllanõ.
Õhk tetrapakõndih
Kofeniin tege tangot
hummogusõst ärätüsõst.
Kofeiin om elo,
siis ku malts on är
hapõnõnu
õhu käen.
Ku inõminõ
om är hapõnu
õho käen.
Ku õhk om
tetra pakõndi seeh
esihinnäst hingaman.
Purki
Tahasi võtta mõttõ
ja panda
na riiuli päälõ är-
savvu purkõ vaihõlõ,
vanaimä riiulihõ,
pimõdähe keldrihe
hiiri mano.
Kaanõtaja on är kaonu
mõttidõ kaanõtaja.
Mõttõ püsü-õi pään,
püsü-õi purgin,
püsü õi kohki.
Kaanõtaja om är kaonu
Mõttidõ kaanõtaja.
Vanõmuinõ
Vanõmuinõ,
laina ajo-
kannõl om mul
eski olõman.
Vanõmuinõ,
laina ajo-
pää om mul
eski olõman.
Vanõmuinõ,
laina ajo-
ja ma mängi
Sullõ kannõld.
Kats sõsar kargasõ, kargasõ.
Mõlõmpa mõistva, mõistva.
Tuudi-luudi
luudi
tuudi-luudi
luudi.
Hilla tulõ
Ku tähõ tähistä-õi,
valgus om vakka.
Siis ma tulõ hillä,
ülõ valgõ
lumõ.
Paljajalo.
Õnnõ siis ma saa tulla,
ja olla sinoga üteh.
Su kõrval,
Su üsäh.
Ummi mõttidõga
Sinoga üteh
lõngakeräh.
Siidiussi’
Päiv pand pää
teki ala,
üü sirut varba’ vällä
hiina siidiussidõist
sängürüividõ vaihõl
tetäs vahtsõt elo.
Täämpä, hummõn
ja ülehummõn.
Miis naist,
naanõ miist.
Tetäs lats
vaihõl kats-
tütärt õs viidä vette.
Päälinnah 27.12
Inimkaubandus pühi aol
Jõuluõdagul
Jessu aust
lasti pauku.
Jõuluõdaguks
jõululats
musta viigä visati vällä.
Jõulust
lats tetti rahast.
Päälinnah 27.12
Tüdrik
75b
169
61,2
39
Päälinnah 27.12
Pere’
Üsä puutõr
Om üsäh
Koh om lats?
Päälinnah 27.12
Killu toova’ õnnõ
Takusõ hammõga tsura
saisõ aknidõ all
ja mõtli
määnõ
klaas täämpä’
tulõsi sissõ visätä
verevä kivägä.
Päälinnah 27.12
T.A.L.L.I.N.N.
Tühi
Alatu
Lits
Laiskles
Inetult
Närvilises
Naris
Päälinnah 27.12
Hiirõ’
Hiirõ sõivä
pannilt
verivorsti
ja
lavvalt
hauki
piprä präänikit.
Hiirtõl om pido
nailõ lätt’
kaledri kõrdä.
Väiko hingõ,
suur iso,
suur suguvõsa,
kipõ jala’
Päälinnah 27.12
Silgutünni linnas..
Kodumaa armastus
Imämaa ma armasta sinno
õkva ku uma miist.
Õnnõ hädä om tollõh,
õt sura olõ-õi
parhillä siih.
Esi
Mullõ tundus õkvalt
õt mu kere eläs
umahindä elo
ja õt mu ajo
om kohkilõ
är käknü
hinnäst mu iist.
Kiäki taha-õi mukka
üteh kuuh saista
ma saisa esi
esihindä iist.
Päkäpiku omma’ olõman.
Olõ-õi.
om.
?
Siis ku tulõ miis
verevä mantli ja pika habõmõga
siis om.
ok. Naasõ elo
Tsirk
tõmmas
undriku selgä
ja läts
Viro taadõ
verevit
sulgi
näütämä.
Mõnikord om tuu jaost
õt tiidä’
õt elo om õitsev malts
vaja õt
tsirk
sullõ
raekoja platsin
pää päälõ situs.
Mõnikord om tuu jaost
õt tiidä’
õt elo om õitsev malts
vaja õt
kiäki jalaga persehe and.
Mõnikord om tuu jaost
õt tiidä’
õt elo om õitsev malts
vaja õt
mulla maitsõ
olõsi taas kõrd suun.
Mõnikord om tuu jaost
õt tiidä’
õt elo om õitsev malts
vaja õt
ossõ maitsõ olõsi suun.
Mõnikord om tuu jaost
õt tiidä’
õt elo om õitsev malts
vaja õt
miäkit tulõtasi miildõ
õt naabril om viil sitõm
ku sul.
Millõ mehe’
hinnäst
uma lipsuga
ossa tõmbasõ kõik aig?
Miis ilma habõmõldä
on tu sama
ku naanõ ilmä tissidõtä’.
Miis ilma naasõldä
on tu sama
ku naanõ ilma meheldä.
Su käe’
omma lämmi
ja su süämen om lõkõ.
Tikku ma joht es pillä-
vahukustutit mul olõ-õi.
Midä no tetä,
kohe no minnä’?
Panõ Koidulalõ
tiku taadõ
ja Hurdalõ ma panõ kah.
Õgast juhust….
aasta viimätsõl pääväl.
Nii Liba Hunt
ku Liis Lass-
Mõlõmpal om uma klass
õnnõ õppaja omma tõõsõ. Tolvstois 12.21 9.11
Kas alati om hää
minnä tagasi
tuldud tiid?
Nõnda märgodi
fekaal
ulpidõn
Wildõ kemmergu klosetin. Tolvstois 11.53 9.11
Ma näie päivä
elektritarvõtõ poodin
ostman pirni.
Ma kaie elektrikorkõ.
Päiv oll suur.
Ma nii tsillo räpäl Tolvstois 8.11
Olõt Sa’ eloh-
vai olõt Sa’ havvan?
Olõt Sa’ online-
vai olõt Sa’ offline?
Tollõs om küsümüs.
Ku olõt offline
siis Sinno
parhillä
joht
olõ-õi olõman. Tolvstois 11.45 9.11
Nõssi ma üles hummogu,
varra innõ valgõt,
panni puutri tüühe.
Võti ette kofeniini
ja siis teie mõnõ pliini,
kaie kus Petka tege televiisorih
suitsiidi.
Elo tundusi illos olõvat.
Püütõr sõi silmä är
nigu naabri pini Muri
kondi.
Nüüd ma longi
umah kongih-
vasta üüd
üritä tetä
viil veidikõsõ tüüd
õt är saas mastus üür
õt kuurih olõsi puu’
õt mu luiõ pääl olõsi
miäkit inämp ku õnnõ luu’
Ku meeleolu olõ-õi
siis olõ õi miäkit tetä
ja ku Sa ull tegema nakt
nüüd miskit siis
tiä õt kohki om pistik
kost saat alalõpmalda
juhtmõ vällä sikutada
ja kohegi mujalõ mulku pistä.
Ku võtta perse
ja ku võtta minõminõ
siis võit õkva
kavvõndõh
är kävvü.
Ja tävvõnistõ rahalda.
ma naka hummõn hummogust
inõmisõst
suurõst
ja
karvasõst
ma naka
hummõn
Silmin (16.02.07 Tln 18.00)
Õnnõ Su silmin
om üts pätt,
kiä’ om nii
kaval ku üts
ätt.
Ta kaes kuis elo
lätt.
Kohe ta lätt,
mille,
kuimuudu,
kunas…
Libligu kotun (16.02.07 Tln 18.15)
Ma tiiä
õt ku ma Sullõ
kiroda
siis Su põskõdehe
tulõva loho.
Ma tiiä
õt ku Sa parhillä loet
siis tulõva Sul libligu kõttu
ja tegevä sääl uma tüüd-
ka parhillä vasta üüd.
(14.02.07 ommik 8.05 Anktkuvä’)
Sa es tulnu
õkva mu manu.
Sa es andnu
õkva mul suud.
Sa es saaki
tuud kõkkõ
tetä.
Sul es olnu suud..
Ollivä õnnõ kõdunu’ luuq.
(14.02.07 ommik 8.05 Antkruvä’)
Eideke lätt
uma katõ
viiämbriga
õkva must müüdä.
Nii ta elo om….
Sõbrapäiv ( 14.02.07 Antkruva 8.15 ommik)
Täämä om sõbrapäiv.
A kiä om tu sõbõr?
Mis luum tu om?
Kas tallõ lätt kõrda
mis päiv parhillä om?
Õga päiv om ta jaost sõbrapäiv-
sõbõr om ja jääs
olgu päiv määnõ tahes.
Pää om pilpit täüs (3.03.07 tln 9.49)
Mõnikõrd mullõ tundus
õkva nigu Su pää
olõsi määnõgi suur
puukuur.
Koh olõ-õi muud
ku õnnõ puuq.
Kõiv,
Pettäi-
midägi olõ-õi tettäq.
Sa esihinnäst õnnõ pettäd.
(3.03.07 tln 9.58)
Tsilk- tsik tsilgakõnõ
veljo võtti’ verevä naasõ.
Millõ?
Selle õt neegrit olõ-õs joht võttä.
Mullõ saie mustakõnõ-
a ma saadi ta sanna.
Sääl ta pessi hinnäst
kõivõ ossigä,
allika viiga tsolgudi.
Vällä tull kuldnaanõ.
Külä tu nakas tõrõlõma,
külanaanõ kõnõlõma:
Olõ-õi tuust naasõst asja,
tulõ parõmp mullõ kosja.
Es ma usknu naasõ juttu
võti uma eide ja lätsi tuttu.
Magasi siis kullaga,
umatettü eidõga.
Hummogu siis avasti
õt miäkit om siih pahasti.
Naanõ tu om vakka ku sukk-
kujo õks kullast
külm nukk.
14 Mar 2008
by meril6vi
in võro-seto esperanto
Parhilla
parhilla om sääne lugu
õt mi rahvas tege hoogsalt sugu
õt võis jälki murul joosta
õt saasi taas kõrd kastehainus kõndi
õt võis keski jälki ytskõrd
tapõlda uma edivanõmbilt saadud
vere iist-kes tiid kohe sjoo kõrd
langeb liisk?
Ei taha
Ei taha minna veel
aga aeg kui vesi potis keeb
ja aurusambana käest ruttab.
Ma tahan nutta..
Ei ära rutta, oota mindki,
et koos võiks minna sinna,
kust käsikäes tuldud sai.
Vaikne tegija
Avab ukse, sisse astub,
kõik kohe üle katsub.
Ei jalat jalale ta tatsu,
pigem annab matsu,
katsub, leiab.
Välja astub-
vaikselt minema sammub.
Peatage maailm
Peatage maailm, ma tahan maha minna
ja sisikonna laiali puistata,
ma tahan näpud kurku panna
ja ropsihoole takka anda.
Mul on paha ja ma ei taha
maha matta oma viha,
raevu seemet puistada,
pisaratega niisutada,
et kasvaks vili,
mis hukutaks mind,
mille lind nopiks
ja välja kakiks.
Tahan pääseda nõiaringist
Peatage maalim-
ma ei jaksa enam
maksta……..
Tiivutu
Kus on tiivad,
mis kandsid kord sind
kui olid veel lind
ja õppisid mekkima
elu, mil hind?
Kus on su tiivad,
mis kärbitud kord said?
Sind neelas maailm alla,
nagu kala neelab haid.
Kunagi olid sa pai,
Sinisilmil kõike uskusid
ja selle eest sa said
Piki päid…
Idee kuld
Istu vaikselt, vaatab tulle..
Keegi võiks ju ometi tulla
ja kaasa võtta kulla,
mis laiali puistatud sai.
alles oli ju siin,
siis tundus see piin.
Nüüd pole enam,
maailm ei paistagi kenam.
Väärtushinnangud kui kuld on,
vaimule trellideks nad,
mis ei lase ideedel
liialt juurduda-
selleks , et need saaksid
sirguda
ja tiibu sirutada
Kala
Said võimu, jõudu,
vaimujõudu ehk ka..
Ta oli väike kala,
kes õppis ujuma.
uimi polnud,
polnud kalagi,
ega eriti ei tahagi…
Harilik maailm
Kus on su tiivad,
mis naiivsusesse viivad,
reaalsust minema hiivavad?
Tiivad kärbitud said,
Kui nähtud sai maailma-
suurt haid,
kes alla neelas kõik,
mis kätte sai.
Hai polnud paha
lihtsalt…-
mida teha kui kütust nõuab keha?
Tuul
Tuul puhub sinna,
kuhu tahtmine tal minna.
Tujutult ringi luusib.
Pea keerleb, maha end paotab
ja maasse vajub,
kaotades kõiksuguse taju,
tuimalt enese ette vahib
ja haihtub.
Hinge vang
Väljapääsu pole,
kui toas kinni oled sa,
ei aita see, et…
kuskil taevas, maa-
Sina ju sinna ei saa,
kui hinge just puhastada ei taha..
Oled isekas juurikas,
mida välja juurida ei saa,
mis sest, et kuskil
taevas
maa
Hallitanud päi
Mõte on see,
mis koperdab ja käib.
Otsib teisi halle-
hallitanud päid.
Edasi sammub, minevik
ununenud ammu.
Seljas väike pambu,
mille sisu üks paras risu,
mis ees sammujatest maha jäi,
kõnnib, koperdab
justkui vanamees, kes on
läinud ja kelle mälufailid täis.
Nagu koduväi kes
tagasiteed mäletavat ei näi.
Pole kahju
Päike külmikusse ronis,
sina tema järele,
haarad kõike, mis kätte juhtub,
vaatamata sellele, et asi jahtund.
Sul pole kahju,
sa pistad selle ahju.
Sul pole tõesti kahju.
Kes ma olen?
Mu õpetajad vihkasid mind,
ütlesid, et ma olla mingi
narkarist lind.
Mu vanemad hoidsid mind,
olin nende loodud
kindel investeerimise pind,
mil üsna kallis hind,
mis teha see ju tänapäeva lapse hind.
Sõrad armastasid mind,
olin neile semu, vend.
Ülejäänud seisukohatud,
kelle sõnavõtud
otsekoheselt ohtlikud.
Pole ma saast
tahaks illusioonis surfata.
Pole mingi varas ka, lihtsalt
kapitali vajan ma, et võiks
irreaalsusesesse pileti kaubelda.
Pole vaja mind päästa, ega
moraalikõnega säästa-
pole ju mingi saast ma.
Tahaks lihtsalt ennast maha
kõmmutada
ja süütu näoga
minema
kõndida……..
Maailma korrigeerija
ja jalad kinni mõrtis?
Kes ahelaisse mind pani-
justkui oleks ma mingi masin
mida vaid käsi.
Kes on see, kes nõuab, et
lakusks ta peeb, kes oli see, kes
ütles, et ära enam nii tee?
Vist mingi maailma
korra korrigeerija see.
Väike tibi, kes oli kord sibi
Elas kord tibi, kes oli üks paras sibi.
Keerutas seelikut, jalga tõstis ka.
Kõrtsus poistel hää vaadata.
Oli marjonet siis veel ta,
kelle traate ja niite võis sikutada.
Nüüd marmorist kirstus lebab ta-
Olla saanud…
Põrgus nüüd vanakuradit orjab ta
kõik ta soovid täidab,
sigarigi põlema läidab.
Nii rahvasuu väidab,
väikest tüdrukut laidab.
Inimloom
inimloomal pole tast kahju,
õues taevaisa pisaraid valab,
rahvas ütleb oli seda sitta vaja.
Hoovis tuulepoiss möllab-
rahvas sülitab, lällab,
veini juurde kallab,
hullab.
Tal kama…
Kunagi ju võtab muld ta,
miks mitte seni hullata?
Prostituudi esimesed sammud
Keegi lootis,
et miskit selle all pole.
Talle vastu vaatab riiderull,
mis väike kui kiri kull.
Kaob seegi seljast..
Ta vaeseke ongi nüüd paljas.
Kalla talle veel-
ta ju niigi rentslist alla teel.
Mis see oisku talle ikka teeb?
14 Mar 2008
by meril6vi
in Ema on keelt pole
Lehm
pole härga näinud ammu.
Temal aga kuskil kõhus
juba pambu,
kes varsti samamoodi ammub,
ebakindlal sammul laial ilma sammub,
kohtab seal ta härga
kes pakub värsket heina pärga.
Õues lehm ammub,
kes pärjaga härga pole näinud ammu.
Mine
kõlab käsk, vastu
püssilask-
kaja…
Närviniidid katkesid,
köita ei enam neid saa.
sõlmi neis palju,
pole õieti muud…
Juba paisatvad haprad luud,
mis helendavad nagu
kuu…
Tõmbleb
Kuldkett kaelas,
pangalaen vaevab-
inimloom loll, ise omale
hauda kaevab.
Tassib kokku vara pakke,
hävitades ajurakke.
Teelt haarates seressipomme-
puhata võib ka homme.
Miks on nii?
Lotus kui uppunud lootsik.
armastus kui sõna, millel
rohkem kui üks tähendus-
siin kuluks ära vähendus.
Lahendust leida enam ei saa,
selleks liiga hukas maa.
Kõik see algas päeval, mil
keegi nägi vaeva,
maailma atmosfääsrist välja kaevas
ning purki konserveeris-
nüüd käärib…
Tühjus
Kahju on linnust,
kes lennata ei oska.
Hale vennast,
kel taskus tuul.
Kurb kutist, kes vanasti
viina võttis- muuseas ka ahju küttis..
Tühi tunne maailmast,
kus pole ühtki
terve ajupotensiaaliga
last…
Inimene 21.sajandil
ninast tilgub tatti.
Silmad punnis,
süda paha
jäta juba ükskord
see suitsetamine maha.
Ei sa taha- oled pigem paha.
Alla neelad uue pilli,
keel ammu juba sul villis
Ära näe vaeva
Miks karistad mind sa?
Õigust selleks omamata?
Kes enada arvates oled sa,
Et võid mind keelata?
Arvad, et vanus kõigeks loa annab,
eksid rängalt see vaid
kammitsad peale kannab.
Noomid, keelad, ähvardad.
Justkui peaks sellest liigutatud olema.
Ei korda lähe su sõnad mulle.
Miks peakski, kes üldese selline oled sa,
et tuled mind õpetama???
Parasiit
Miks ootad teistelt seda
Mida isegi ei tee?
Miks loodad, et su kohta öeldaks kena,
kui seda pole sa veel.
Krohvikiht paks olla võib-
ei varjata kõike suuda see.
Sa ei märka, et mädaned seest-
lehkagi tundvat sa ei näi.
Oled justkui väike ahnust täis täi,
kes ootab teistelt seda,
mida isegi ei teeks.
Sügistuul
Tule tuul ja puhu ära
puudelt pudenevad lehed,
puhu mõtteist kurvad vennad,
kelle käepigistused olid nii hellad.
Möödub aeg ja löövad kellad
jällegi nii kaunilt hellat.
Peas puhub tuul, sumisedes,
Et see kõik on sügisluul,
Vaatamata sellele lehti
Ei ole enam puul..
Linnamees
küsimata kauba hinda-
see käib ilgelt pinda.
Mees arvab, et mingi lind ta,
kes sulgedega vehib,
end nendega ehib.
Võlts kõik see, seda teab ka mees,
aga tal niigi kõik pees…
Loodus ju nii seadnud,
et ta kõigest mees,
kel silmakalapid ees.
Trollipidu
millel puudub uba –idu.
Keksivad tule ümber sääl,
neil kõigil ämbrist rüübates on nii meeletult hea.
Sellest kõigest segi läheb pea
ja trollipoiss enam ei tea,
miks murueide tütre kaisus olla nii hea.
Tuleb ommik-
kõigil valutab pea.
Keegi ei mäleta,
et eile
õhtul oli nii hea.
Tere tulemast tagasi reaalsusesse!
Karjub mõistus
pea.
Puberteet
ei taha näida pidur ta.
Pidutseb ja pläskust rüüpab,
aegajalt seiklustesse hüppab.
Ei taha olla pipar ta,
üritab kõike lennult haarata-
seejuures haavu saamata,
maad jalge all tundmata,
pidureid leidmata.
Kuidas kõik alguse sai…
Sa ulatad peekri,
et rüübata sõõmu sealt saaks.
Aga peeker on suur ja raske
ning seetõttu keelduda mul laske.
Ei anna alla sa vaid peekri ise
mu huulile tõstad ja palud ollust rüübata.
Ma rüüpan sõõmu, rüüpan kaks-
varsti on peeker tühi.
Sa ulatad uue, uue, uue.
Nii see algas…
Nüüd enam peekrit ei pelga ma
Ega oma ka…
Vaid hoopis pudelist rüüpan,
Kuna joodik Karla olen ma.
Kiisu
Hulgub tänaval, tühjal “tühermaal”,
kass väike , kes otsib päikese laike.
Loom must kui süsi,
peas üks mõte vaid püsib-
leida kiir väike,
mis annaks elule läike.
Haavatu
Istub rannal,
käes katkine kellapannal,
tüdruk väike ja vaatab
loojuvat päikest.
Ta on üksi-
nukker, kurb.
Kell ei tiksu enam,
päike ei tõuse enam,
tüdruk ei armu enam kunagi…
Illusioon
Ta lubas sulle tuua,
Tähed, kuu ja palju muud.
Kuid sinuni jõudsid
vaid tuhk ja luud.
Sa ootasid trofeed,
aga said vaid silmavett.
Ta polnud mingi pätt-
lihtsalt ulatage taskurätt,
et pisaraid pühkida saaks
ning maha matta:
taskurätt, tuhk ja luud.
Isiksus
Mis on see, mis maksab?
Raha, õnn, kuulgi tapab.
Naeratades südame
tegevus lakkab.
Siis aga laksab
ja kõik lakkab.
siseneb isiksus
ja see maksab.
Ahvid
Vihaselt jalgu trambib,
istudes õhku ahmib,
seejärel tõmba mõne mahvi.
Mida te vahite-ahvid?
Kas pole enne näinud
inimlooma, kes mahvib?
Vaadake ringi te kuradi ahvid,
See kõigest ju inimhing,
kes tikku tõmba ja end
seeläbi põlema süütab.
Mõttetu
Jutul on jumet ja mõtegi
urust välja poeb.
Käes ju kevad ja ahven koeb.
Poegi palju, nagu mõtteidki…
Halvaks läheb üks,
alla annab teinegi.
Jutul on jumet
ja nii las ollagi.
Tarvidust pole mõtet siit otsida,
seda ei leia kindlasti siit sa.
Mida arvad (n)?
Mida minust arvad sa,
seda isegi ei aima ma.
Mida sinust arvan ma,
seda eal enesele ei tunnista.
Ei julge sõrme ulatada,
kardan, et käe haarad sa.
Mis saab edasi-
see ei huvita kedagi.
Pole teda enam
Alles ta oli rõõsk ja noor,
nüüd järel tast vaid koor.
Kuhu kadus armas hing,
kel jalas oli kuldne king?
Pani plehku, varjas end..
Sa tahtsid olla talle
ju vaid vend.
Ei suutnud sellega leppida,
hüppas kaljunukilt vette ta
nüüd inglid teda lapivad
ja sinul sellest vaid süümekad.
Üksi lauldes
Oli öö ja kotkas laulis,
üksi kaljunukil ta.
Halas, halises ja kräunus,
oma kurba saatust üksinda.
Mingil ajaühikul siis vaikis,
alla vaatas ja ettepoole kaldus…
Love Land
mil sa tulid mootorsaega?
Teelt mind pühkisid ja
sügavikku uhtusid.
Olin justkui puuga pähe saand,
avastades end armastuse maalt.
Ma kardan
Sa tulid ise mu juurde,
ei osand öelda muud kui suudle,
Ma justkui noor puudel,
aralt sind koban…
Uurin, puurin, muidu pärin,
vastuseks vaid täägi tärin.
Ma värisen…
Tibi
Kannad uhket kontsakinga,
kasukat, mil on hinda.
Kotikegi maksab palju,
sa ei seedi raha nalju.
Palju justkui pakud sa,
su ees kummargil on terve maa,
kuid sina arugi sest ei saa.
Sa kõnnid uhkelt püstipäi
oled justkui hukka läind täi.
Tugev
Hiljuti sa sündisid,
kõiki kohe ründasid,
edasi kõndisid…
Peagi olid küllalt suur,
taipamaks, et elu,
see vaid rauast puur,
kust välja päästa,
võib sind vaid,
iseenda tugev vaim.
Lähen hetkeks
Tahan sinust vabaneda,
miskipärast ei saa.
Olen justkui kärvand kass,
ja sina maa.
Vajan mulda, pimedust,
aga sa vaid näitad mulle ust.
Vargsi lahkun ruumist ma,
jätan ukse praokvile ka,
et võiks tagasi kord tulla.
Foobiad
Surma, verd ja palju muud,
kardad sa kui mõnd uhuud.
Foobiaid sul palju on
ja juurde tulevat aina näib.
Aga sa ikka vargsi käid
ja väldid mind nagu haid.
Sa pidevalt ringe teed
leidmata õiget eluteed.
Nõiaringi keskel sa
pesa teed ning heidad
sinna rahus magama.
Unekas
ei suutnud ette aimata,
et öösel košmaare
nägema hakkad sa.
Hommikul siis püsti kargad,
justkui oleks majas vargad.
Süda taob ja higipiisad kõikjal
värised justkui haavaleht.
Tea-
sa oled äärmiselt kehv.
Kus olid sa?
Kus olid sa siis kui kell näitas viis?
Sa võid ju öelda, et ah, mis siis.
Kus olid sa siis kui kell näitas kuus?
Sa võid ju öelda sul tüdruk uus.
Kus olid sa siis kui kell näitas seitse?
Sa võid ju öelda ära päri…. parem…
Kus olin ma siis kui kell näitas viis?
Kui ükskord
siis leinab sind terve maa.
Ei sa mõista, aru saa,
miks peaks sind keegi leinama,
soolast vett endast välja pigistama,
jubedat peegelpilti taluma.
Enda arust oled sa, tavaline hing sel maal,
kell hind küll pisut kallim,
aga kaupki pole hallim.
Kaisu koll
Ma tunnen ühte kolli,
kellel nimeks Olli.
Tal silmad punased ning suured,
ja ripsmed puuduvad.
Tal karvkate kõikjal on ühtlane-
puna-lilla kirju.
Tal kolm kätte ja kaheksa jalga
kuid
varbad ja küüned puuduvad.
Tal suul on alati muie
ja silmis rõõmus helk.
Ta on üks koll,
kes elab voodis mul.
Ta lendab
ta särab kuna on vaba
ja sõltumatu.
Ma tahan teda aga ei saa,
kuna see punane ümmargune
õhupall on tõusnud liiga kõrgele.
Sa tuled, ma lähen
sa vihkad mind ja võta teatavaks,
et sinagi pole mulle sümpaatne.
Kuid siiski, alati ei saa ju
tulla ja minna siis kui pähe tuleb.
Vahel tuleb jääda paigale
ning võtta lahing vastu ja see ka
ära võita.
Ükskord sa tulid, ma jäin
ja olen siiamaani.
Ammu
Keegi kuskil kurja vannub,
vastu sammub.
Pole mõtet vanduda selle nimel,
mis juhtund ammu.
Kuri seepeale vandudes uksest välja sammub, pomisedes:
Ah, et ammu…
Paha-puu taha
Kuna ütlesin,
siis mine puu taha.
Seal lõunaeinest
pool maale anna
ja ole õnnelik, et
inglid sind taeva
Ei kanna.
Udu
Udu see on kõikjal:
väljas, sees, silmis
ja ennekõike su jutus.
Sa miskit ei eita ega
omaks võta ka,
midagi ei poolda
ega kiida ka.
Su arvamuse udust
pean üles leidma ma.
Haaraja
käsi puutub, sa uhud kõik,
mis seda väärt. Sa võtad
kõik, mis üleliigne näib.
Sa käid kõikjal, kus
käidud enne sindki. Sa
tammud rajal, millel harusid pole.
On vaid pooled, mis sunnivad
Sind astuma edasi.
Uuringud pilvepiirilt
Vaatan pilve piirilt alla,
juhuks ega seal ei kalla.
Läbi valge vati vahu,
pilvemütsi silm ei mahu.
Uurin pikalt, uurin kaua
puurin valge vahu “ majja”.
Uurin, puurin tulemusi pole-
No kas ei ole see siis kole?
Pole mõtet
see saab isegi endaga
hakkama.
Ära piina end,
ole lihtsalt sõber-
vend.
Vaim
Vaim, vai-kus oled sa?
Sind näe ju kutsun ma,
tule välja, näita end,
tõesta, et sa pole vaid legend.
Hõljud vaikselt läbi toa,
oled leidnud hää roa
Hetkeks seisatad,
kaod siis jälle…
Heidad varju varjule
ja hajud vaiba sisse.
14 Mar 2008
by meril6vi
in võro-seto esperanto
NII TA ELO OM
Tulli ma üles hummogulla
Varra innõ valgõt
Mõsi suu ja soie pää
Kängä jalga vahtsõ nike tossu
Lätsi vällä patsiirmä.
LUMI
Välän sattõ valgõt lummõ-
sjoolõ kaemalda kõik oll pümmõ.
Eski lumi oll kuigimuudu hinnäst är määrdnü,
sattõh vaiksõlt vasta maad.
Maa oll joba esihindäst räpänõ ja kalk,
nakas ta lumõlõ külge kui talk.
Määrdsõ ärki sjoo ilmaimõ,
valgõ sätõndävä lumõ.
SA ESI
Su suumulk om ku üts pärätü suur koobas,
kohe sisse egatsugumaisi eläit roomas.
Sa esi olõt koomah ja sitämaja puulõ ruumat.
Eelä sa kävet sõbraga juumah
Vahtsõt kesvämärjukõist pruuvmah.
Täämpä Sa tahasi lihtsalt karju-
õt lasku maailm sul ellä.
VÄGIJUUK
Sa lahendid ütõ putli vägijuuki är
Ja õkva tunnid kuis väkõ tull mano.
Kiä tu õtõl õt putlih olõ õi aro?
Tu oll vast määnõgi ull pruunkahr
Kiä sonis umah talvõunõh.
MÕNIKÕRD
Mõnikõrd om hää istu
Pingil,
Taburetil,
Morol,
Liival,
Asfaldil,
Tugitoolih,
Uma kodo trepil.
PILLI ELO
Egä korstna all,
om iks mõni pill,
mis tekk uma hellü.
mis elä uma ello.
Mõnikõrd õhtal ütehkuuh ritsikidõga,
tõõnõkõrd jälki varra innõ valgõt
HUMMOK’
Täämpä hummog om kuigimuudu tõsitmuudu.
Nagu miskit olõsi puudu nagu miskit olõsi
kohki är.
Und olõ- õi,
päikõist olõ-õi,
lund olõ- õi.
Eski patja olõ õi inämp.
Kaisumõmmik om kah
kohkilõ är rännänü.
Midä viil?????
HUMMOK’ KATS
Päiv paistus jo persehe
A sa iks viil olõt kohki sängüh
Hiina siide vaihõl
Magat uma elost poolõ maha
Laialõ ilmalõ kurdat õt kõik
Om sitastõ,
Õt kõik om nii ullimuudu paha.
Sa õi taha inämp
Olla
Ellä
Tetä
Saada
Panna
HUMMOK’ KOLM
Ku ütõl hummogul olõ õi
inämp maltsa tsäid
ja helgit mõttid häid
ja päivä su vastah
lavva takah istmah
ja sullõ kavalidõ silmiga
otsa kaemah
siis olõ õi sa inämp eloh.
Siis olõt sa kohki
parõmbah paigah
ummi asju ajamah.
MÕTÕLUS
Kõik na kõnõlõsõ
Õt hommog olla hää.
Olla eski parõmp
ku õhta vai päiv.
Mõni kõnõlõs eski,
õt olla targõmp.
Aig saa-õi kunagi
olla tark õnnõ inemisõ saava.
SINÄ
Õnnõ sinä suudat
Nõnda kavala piguga otsa kaia
Ja kõik maailma kurjusõ minema aia
Õkva nii
Kuis tekk susi põrsidõ majaga
Är puhku
Õnnõ saq
Tõõsõ nõndamuudu mõista õi
Tõõsõ tulõ õi sjoo päälõgi
AOPILDIMASSIN
Sa võtit uma aopildimassina
ja nakasid minno läbi tollõ passma.
Kaesid läbi väiko mulgu.
Kaesid nii ja vaatsid naa,
iks jäi miskit sul tabamalda.
Püüdä tahsõ hääd hetke.
Mis olõsi ku silmapete.
Mis meenutasi sullõ sjood hetke,
siis ku olõ är kavvõndõh
Teispool jõkõ.
Sõnavõtud